Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-fevereiru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Dili no aprova projetu Proposta Lei kona-ba Kódigu Propriedade Industriál, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira.
Projetu proposta Lei ida-ne’e hetan ona aprovasaun hosi Konsellu Ministrus iha sorumutu loron 20 fulan-marsu tinan 2024 nian no haruka ona ba Parlamentu Nasionál. Maibé, durante prosesu lejizlativu, identifika ona nesesidade atu halo revizaun, nune’e diploma ne’e limitadu ba aspetu mínimu sira ne’ebé ezije hosi kompromisu internasionál sira, ne’ebé lori ba elaborasaun proposta foun ida.
Kriasaun Kódigu Propriedade Industriál hanesan rekizitu ida iha ámbitu adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no integrasaun ba ASEAN. Prosesu sira-ne’e ezije kumprimentu ba Akordu OMK nian kona-ba Aspetus Direitus Propriedade Intelektuál Relasionadus ho Komérsiu (TRIPS) no armonizasaun ho dispozisaun sira hosi konvensaun internasionál sira ne’ebé regula hosi Organizasaun Mundiál ba Propriedade Intelektuál.
***
Hafoin aprezentasaun kona-ba rezultadu husi projetu sira setór eletrisidade nian ne’ebé dezenvolve ona husi fulan-juñu tinan 2023 to’o fulan-dezembru 2024, nune’e mós planu orsamentál ba tinan 2025 Eletrisidade Timor-Leste, EP (EDTL, EP) nian, Konsellu Ministrus, ho proposta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, delibera hodi autoriza realizasaun despeza ba kontratu subvensaun ba transferénsia provizaun hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE), iha Programa Ministériu Obras Públikas “802 Eletrisidade” ba EDTL, EP, ho valór totál dolar amerikanu millaun 166,5.
Montante ida-ne’e ho objetivu atu garante rekursus nesesárius ba EDTL, EP, entidade ida ne’ebé superviziona husi Ministériu Obras Públikas, hodi garante fornesimentu enerjia elétrika iha territóriu nasionál tomak, servisu públiku ida ne’ebé esensiál ba populasaun no ekonomia país nian.
***
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, halo aprezentasaun informativa ida kona-ba prosesu fiskalizasaun abstrata susesiva inkonstitusionalidade nian ne’ebé rekere ba Tribunál Rekursu husi Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ). REMATAhttps://timor-leste.gov.tl/?p=41868&lang=tp
Komunikadu Imprensa
RELATED ARTICLES
Continue to the category
Fans na'in: mak rona hela.
Loading ...
mP4nBWRGM2D
uAvSMVQueMU
wFdXb6khGlg
suFzbhOvx4M
VVIP56eobxv
mFtI4hBzxtI
bBMLBLldgS3
kIvY5gtHjQC
Bp1fltrkWyZ
vrbQlOkNttG
pYc6UtyNLz1
5AmiRPDpxCT
vJLNmTt7J1Q
87lAol5mdvP
gX4pmeUnwvb
iJy9MaRN7rq
RY0624UcBfz
d1kBRLFgojR
hcNppdkF10L
QCoIUzA04zd
oQNdC5rU6El
TxM0pgIU12t
UcgE0NZmbWT
qPuhjPmoqJj
wPzGwCPZWTV
TsrdsgWdhAX
Xzpcgn6Xmmf
2z4MLwRzGPO
1f629ATJSJ1
WgXtiTOpt0E
7tDhJVP7sKk
CtzQXHgbtfO
zxZQ3HPEBvI
uiocgPa5OHt
FGoP5hZP90Q
PuarQN9h05E
UNrcoZ7eD5z