Friday, October 17, 2025
spot_imgspot_img
HomeFoto GaleriaKomunikadu Imprensa

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-setembru tinan 2024
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili no, aprova Projetu Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu (OGE) nian ba tinan 2025, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho valór total dolar amerikanu billaun 2,6, ne’ebé aloka ba Administrasaun Sentrál, ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA) no ba Seguransa Sosiál, termasuk Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian. Montante ida-ne’e inklui alokasaun ida ho dolar amerikanu billaun 2,07 ba Administrasaun Sentrál, dolar amerikanu millaun 482 ba Seguransa Sosial no dolar amerikanu millaun 62 ba RAEOA.
Proposta Lei OJE ba tinan 2025 ne’e tuir estratéjia Implementasaun ba prioridade sira ne’ebé prevee iha Programa Governu, ho lema “Investimentu iha infraestrutura estratéjika, hametin ekonomia no hadi’a moris-di’ak sidadaun sira nian”. Proposta ne’e elabora bazeia ba Bazeia Bazeia Objetivu Estratéjiku Governu Konstitusionál da-9 nian, ho objetivu atu promove dezenvolvementu sósiu-ekonómiku ba Nasaun ne’e liuhusi investementu alvu sira iha infraestrutura estratéjika, reforsu ekonomiku no inisiatif sira ne’ebé ho objetivu atu hadi’ seorang moris-di’ak sidadaun sira-nian. Objetivu husi OJE tinan 2025 ne’e mak atu promove dezenvolvimentu ekonómiku no hadi’a kondisaun moris populasaun timoroan nian, liuhusi estratéjia klaru ida ne’ebé foka ba ba creximentu ekonómiku sustentavel, hadi’a servisu públiku no garante katak benefísiu dezenvolvimentu nian to ‘o ba sidadaun hotu-hotu.
Kona-ba infrastruktur infrastruktur, jumlah dolar Amerika milaun 227,3 ba konstrusaun, expansaun, reabilitasaun no manutensaun estrada no ponte sira, no mos ba implementasiasaun medida protesaun hasoru dezastres naturais, ho objetivu atu hadi’a konektividade no proteje komunidade sira hosi efeitu mudansa iklim nian.
Prevee mos dotasaun sira ba reabilitasaun Aeroporto Internacional Presidente Nicolau Lobato no ba konkluzaun kabu submarine fibra ótika ne’ebé sei liga Timor-Leste ba Austrália. Ekspansi hosi rede interna fibra ótika nian ne’e sei izin, hahú hosi tinan 2025, fornesimentu hosi internet ho velosidade as iha Timor-Leste laran tomak. Itu diatur untuk eletrisidade nian, orsamentu prevee aumentu signifikativu ida iha subvensaun ba empreza públika EDTL, EP, ho objetivu atu hadi’a no habelar fornesimentu kontínuu eletrisidade nian, liuliu iha área rrál no remote sira, hodi garante servisu ida ne’ebé estavel no abranjente liu.
Ini menetapkan biaya alami yang sangat besar, dengan dolar Amerika yang bernilai 40 dolar AS yang lebih baik daripada industri minyak bumi dan tambang tambahan serta biaya yang sangat besar, sehingga berkontribusi terhadap peningkatan ekonomi dalam upaya keamanan energi.
Ini adalah rencana keuangan yang membutuhkan investasi dolar Amerika jutaan dolar dan kapital Bank Sentral Timor-Leste yang bertujuan untuk membangun stabilitas sistem keuangan nasional yang berketahanan.
Proposta lei ne’e allo parte boot ida husi despeza, ho valór dolar amerikanu millaun 406 hodi apoia sosiedade sivíl, saúde no servisus sosiais.
Saya telah meningkatkan kapital manusia, bahkan dolar Amerika jutaan 17,2 dolar AS melalui program profesional tanpa teknik, tidak ada yang lebih baik daripada konsesaun bolsas estudududu. Pendidikan sei mós dolar amerika milaun 145,8 ba konstrusaun eskola foun, formasaun profesores no fortalesimentu sistema jestaun edukativa nian.
Iha saúde, orsamentu aloka amerikanu millaun 99,2 ba melloria rede ospitalár no sentru saúde sira iha Timor-Leste laran tomak, aleinde dolar amerikanu millaun 14,2 ba akizisaun no distribuisaun ai-moruk no ekipamentu médiku sira ne’ebé esensiál. Kona-ba protesaun sosial, sei reforsa Programa Bolsa da Mãe ho aumentu boot liu dolar amerikanu millaun 7, aumenta tan dolar amerikanu millaun 2,86 ho objetivu atu hadi’a saúde no nutrisaun ba inan isin-rua no labarik sira. Proposta ne’e inklui mós transferénsia ida ho dolar amerikanu millaun 124,1 ba Orsamentu Seguransa Sosiál, aumentu ida ho dolar amerikanu 37,4 kompara ho 2024, ne’ebé mencerminkan perluasan sistem hosi Seguransa Sosiál no valór hosi pensaun sosiál ferik-katuas no tidak valid. REMATAhttps://timor-leste.gov.tl/?p=39820&lang=tp

RELATED ARTICLES
Continue to the category
0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Oldest
Newest Most Voted
Inline Feedbacks
View all comments
Fans na'in: mak rona hela.
Loading ...

TRENDING SEMANAL

0
Would love your thoughts, please comment.x
()
x