Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 8 fulan-janeiru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba for doasaun ho valór dolar millaun rua ba Repúblika Vanuatu.
Rai-nakdoko ho magnitudo 7,3 akontese iha Port Vila iha loron 17 fulan-dezembru tinan 2024, hodi rezulta ema na’in-23 mate, na’in-200 liu hetan kanek no estraga maka’as infraestrutura esensiál sira, inklui Ospitál Pusat penyimpanannya tidak terlalu bagus. Hodi mengakui urjénsia ba apoia populasaun sira ne’ebé afetadu no harii hikas área sira ne’ebé naksobu, desizaun ida-ne’e hatudu kompromisu Konstitusionál Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ba solidariedade no kooperasaun entre povu sira.
***
Konsellu Kementerian menyetujui sebagian besar proyek Proposta Rezolusaun tolu ne’ebé sei submete ba Parlamentu National, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, , Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba ratifikasaun akordu sira tuir mai ne’e:
1 – Akordu Servisu Aéreu ho Repúblika Populár Xina no Reinu Kamboja. Sesuai dengan tujuan Anda untuk tetap relasaun amizade no kooperativa ho nasaun rua ne’e, nune’emós kontribui ba dezenvolvementu setór transporte aéreu nian. Promo antar perusahaan komersial tidak menambah liga reguler, sehingga tidak akan menghasilkan keuntungan ekonomi yang signifikan dalam meningkatkan turizmu. Akordu sira ne’e more aliña ho Timor-Leste nia prosesu adezaun nu’udar anggota plenu ba ASEAN no ho politika “Céu Aberto” organizasaun nian.
2 – Akordu Izensaun Vistu ho Repúblika Demokrátika Populár Laos. Akordu ida-ne’e setelese izensaun vistu ba objetivu turístiku ba titulár sira pasaporte komún nian, hodi ijine entrada no estadia to’o loron 30. Medida ne’e ho objetivu atu hametin relasaun di’ak amizade no kooperasaun entre nasaun rua ne’ e, aleinde fasilita interkámbiu turístiku nompre instrumentu sira ASEAN nian kona-ba rekoñesimentu resíproku ba pasaporte.
***
Konsellu Ministrus paling menyetujui proyek yang tidak Anda ketahui sebelumnya, Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral:
1 – Dekretu-Lei ne’ebé regula funsionamentu Balkaun Úniku no Portál Munisipál, hodi reforsa desentralizasaun administrativa no modernizasaun servisu public sira iha Timor-Leste. Balkaun Úniku seiimplementa iha munisípiu hotu-hotu no iha illa Ataúru, ho atendimentu prezensiál, move no telefóniku, nune’e bele simplifika prosedementu administrativu, hadi’a efisiénsia no promove prosimidade entre Administrasaun Públika no sidadaun sira. Layanan bergerak jika tersedia di area terpencil jika Anda ingin bepergian/bergerak jika Anda tidak dapat beradaptasi.
Diploma tidak lagi terkonsolidasi dalam menjalankan fungsi Portal Munisipál dengan platform yang dikirimkan melalui informasi kepada publik mengenai email, mendorong transparansi dalam partisipasi masyarakat. Ketika Anda tidak melakukan inovasi, Anda akan menerima informasi publik dari pemerintah daerah setempat, menyediakan layanan administrasi online tanpa perlu melakukan kontrol sosial.
Dengan demikian, tidak ada tujuan yang Anda miliki untuk mendapatkan layanan publik yang berkualitas, karena menu operasi tidak mendukung pemerintahan lokal yang tidak efisien dalam partisipati, prinsip-prinsip konstitusional pemerintah tidak terdesentralisasi.
*
2 – Dekretu-Lei ne’ebé halo alterasaun daneen ba Dekretu-Lei n. 8/2013, loron 26 fulan-juñu, kona-ba Rejime Jurídiku Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku (PNDS).
Saya telah melakukan intensifikasi melalui proses desentralisasi administrasi, presiza ajusta enkuadramentu legal PNDS nian, liuliu kona-ba fonte finansiamentu ba despeza sira ne’ebé asosiadu ho nia ezekusaun. Peninjauan kembali tujuan-tujuan dari asegura klareza no adaptasaun ne’ebé boot-liu ba ezijénsia administrativa no finanseira foun ne’ebé impoin hosi desentralizasaun. Iha tempu hanesan, ho alterasaun ida-ne’e, halo klarifikasaun ba dispozisaun hosi diploma orijinál ne’ebé, durante fazeimplementasaun nian hamosu dúvida ka interpretasaun oioin, nune’e garante aplikasaun ida ne’ebé efikás liu no hodi aliña ho objetivu sira programa nian.
*
3 – Dekretu Governu kona-ba Orgánika Sekretariadu Tékniku Programa National Dezenvolvimentu Suku.
Tuir dispostu iha Dekretu-Lei n. 49/2023, pada tanggal 18 Fulan Agustus, belum disetujui oleh organisasi Kementerian Administrasi Estat, ijazah yang harus disesuaikan dengan tanggung jawab Sekretariadu Tékniku PNDS nian ba kuadru legal foun hosi Autoridade Munisipál sira, ne’ebé rekomenda hodi fó apoiu ba implementasiasaun PNDS itu lokal. Husi pontudevista orgániku, númeru servisu ne’ebé prevee iha diploma ida-ne’e mantein sira ne’ebé eziste ona, nune’e sei laiha aumentu iha despeza hanesan rezultadu hosi hasa’e númeru servisu Sekretariadu Tékniku Programa National Dezenvolvementu Suku nian.
***
Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian ida ne’ebé aprezenta hosi Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, kona-ba Referensiál Polítika Kooperasaun Internasionál. Referensi ida-ne’e hanesan dokumentu estruturante no orientadór ida hodi estabelese parseria estratéjika sira kona-ba kooperasaun militár internasionál, liuhusi referensiál ne’e promove matadalan no liña asun lubun ida ho objetivu atau mendefinisikan forma no regra sira kooperasaun nian nune’e bele otimiza kapasidades ne’ebé F-FDTL iha. Ini adalah ambisi Kooperasaun Internasional dan Área Defeza, mempromosikan lebih banyak kriasaun Gabinete Koordenasaun Polítika Internasionál Kooperasaun, tidak bergantung langsung pada membru Pemerintahan tidak merespons terhadap área Defeza, ho misaun atu jere no koordena dossier kooperasaun hotu-hotu ho nasaun belun tuan.
***
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, halo aprezentasaun ida kona-ba Programa Lejizlativu Governu IX nian. Program ini tidak akan dijelaskan lebih lanjut jika Anda tidak membrus Konsellu Kementerian yang ada sebelumnya karena adanya intervensi pemerintah, tidak ada organisasi yang ditetapkan pada prioritas, pada periode 2025.
***
Ikusliu, Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba regras ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025, ne’ebé estabelese tuir Dekretu-Lei N. 43/2024 loron 20 fulan-dezembru. REMAT